isikuline asesõna

115 С с. неод. lgv. asesõna, pronoomen; возвратное \местоимение enesekohane asesõna, refleksiivpronoomen, вопросительное \местоимение küsiasesõna, küsiv asesõna, interrogatiivpronoomen, личное \местоимение isikuasesõna, isikuline asesõna, personaalpronoomen, неопределённое \местоимение umbmäärane asesõna, indefiniitpronoomen, относительное \местоимение sideasesõna, siduv asesõna, relatiivpronoomen, притяжательное \местоимение omastav asesõna, possessiivpronoomen, указательное \местоимение näitav asesõna, osutusasesõna, demonstratiivpronoomen

126 П isik-, isiku-, isikuline, personaal-, personaalne; isiklik, enda, oma(-); \личныйый состав isikkoosseis, isikkond, personal, \личныйое страхование isikukindlustus, \личныйое дело personaaltoimik, \личныйое местоимение lgv. isikuline asesõna, personaalpronoomen, \личныйое окончание lgv. pöördelõpp, \личныйое подсобное хозяйство isiklik (abi)majand, \личныйая собственность (1) isiklik omand, (2) isiklik omandus, \личныйое мнение isiklik arvamus, это моё \личныйое дело see on minu oma v enda v isiklik asi, \личныйая выгода omakasu, \личныйая охрана ihukaitse

gram. isikuline asesõna